Maksahaiguse sagenedes peavad maksahaigusega patsiendid regeneratiivsete funktsioonide toimimiseks kasutama tavapärasest palju rohkem valku. Spirulina on üks parimaid valguallikaid.

Ideaalne valgurikas toit spirulina -----
Kogu inimkehas on valk ülioluline, täiskasvanud vajavad vähemalt 60-70 grammi päevas ja teismelised vajavad rohkem, umbes 80-90 grammi päevas. Lisaks tuleks valgu tarbimist täiendada vitamiinidega, mis aitavad ensüümidel toimida. Eriti C-vitamiinil on antioksüdantne funktsioon ja see mängib olulist rolli maksa suhkru sünteesil. C-vitamiini saab enamikul loomadel ise sünteesida, kuid seda ei saa sünteesida merisigadel, ahvidel ja inimestel ning seda saab tarnida ainult toiduga.
Ülaltoodud punktidest on spirulina ideaalne toit valkude ja vitamiinide tarnimiseks. Selle valgusisaldus on 69,5%, kalavalk vaid 20%, veiseliha 19,3%, sojauba 34,3%, klorella 47,8%. Pärast suhu söömist peab valk imenduma. Seeduvuse poolest, kuna Spirulina on mitmerakuline ja õhukeste rakuseintega, võib see ulatuda 95,1% -ni. Spirulina on hõimkond Cyanobacteria, klass Cyanobacteria, järjekord Oscillator ja perekond Oscillatoraceae on suhteliselt iidsed prokarüootid maa peal, mille eluaeg on siiani 3,5 miljardit aastat. 1967. aastal eraldas ja kultiveeris CLEMT Prantsusmaal ja JEAN LEONARD Belgias Spirulinat ning seda tehnoloogiat on sellest ajast alates laialdaselt kasutatud.
Spirulina turutrend
Tehnoloogia pideva küpsuse ja tohutu turunõudluse tõttu kasvab spirulina toodang iga päevaga. Pärast aastakümneid kestnud arengut on Hiinast saanud maailma suurim spirulina tooraine tootja. Asjakohase statistika kohaselt on spirulina viljelusala minu riigis umbes 750×104 m2 ja seal on üle 60 aretusbaasi. Spirulina pulbri aastane toodang on 9600 t, mis moodustab 80% maailma kogutoodangust. Rahvastiku kasvu ja sotsiaalse arengu vajadustega kasvab inimeste nõudlus valgu järele iga päevaga, kuid valgutootmises on endiselt suur lõhe, nii et vetikavalgust on saanud üks olulisemaid merevalgu allikaid. Vetikavalkudel on potentsiaalsed tervishoiukomponendid, nagu antioksüdant, antihüpertensiivne, trombootiline, kasvajavastane ja immuunstimulatsioon, ning neil on ainulaadsed bioloogilised omadused. Vetikate valk pakub mitte ainult kvaliteetset ja kõrge sisaldusega valku, vaid ka kvaliteetseid toitaineühendeid, sealhulgas peptiide, süsivesikuid, lipiide, vitamiine ja muid toitaineid. Vetikavalgu allikad võib jagada kahte kategooriasse: merevetikad ja mageveevetikad, mille hulgas mageveevetikad (näiteks spirulina ja klorella) moodustasid 2018. aastal ligi 69% kogu tööstuse tuludest, mille alustalaks oli spirulina. Võrreldes teiste mikroorganismidega on spirulina madal nukleiinhappesisaldus, kõrge vitamiinide ja mineraalide kontsentratsioon ning kergesti seeditavad rakuseinad meelitanud ligi paljusid toidutootjaid.
Asjakohaste aruannete kohaselt peaks ülemaailmne spirulina turg kasvama 2019. aastaga võrreldes 9,4% CAGR-iga, jõudes 2025. aastaks 629,6 miljoni USA dollarini. Mahu poolest peaks see turg kasvama 13.6% CAGR-iga alates 2019. aastast, jõudes 68,025.2. aastaks 2025 XNUMX tonnini.

Kokkuvõte
Viimastel aastakümnetel on teadlased leidnud, et spirulina on parim puhas looduslik valguallikas, mille inimesed on kunagi avastanud. Spirulina kasvab tüütult palju kiiremini kui kõrgemad taimed ja suudab toota valku tõhusamalt kui ükski teine kõrgem taim ja loom, see tähendab, et kui sama maa-ala kasutatakse vetikate kasvatamiseks ja teiste põllukultuuride või kariloomade karjamaade kasvatamiseks, võib see pakkuda Valgu kvaliteedi poolest ületab spirulina kaugelt loomade ja taimede oma. Hinnangute kohaselt on see 80 korda suurem nisust, 60 korda suurem kui herneste puhul, 400 korda rohumaa liha tootmisega ja 240 korda rohumaa piima tootmisega. Kui spirulinat kasvatatakse mõistlikult, võib see toota rohkem kui 3000kg valku mu kohta aastas, mis võrdub enam kui 10 korda sojaoas toodetud valguga ning seedimis- ja imendumiskiirus on koguni 95%. On näha, etSpirulina valkon vetikate ressurss, millel on suured arenguväljavaated.




